Eesti soontaimede levikuatlas kajastab looduslike, metsistunud ja naturaliseerunud sõnajalg-, paljasseemne- ja õistaimede levikut Eesti maismaal, siseveekogudes ja rannikul. Leiuandmed esitatakse ruudustiku abil, mille ruudu küljepikkus on 6 x 10 kraadiminutit (9 x 11 km). Juhindume vana taimeatlase (Kukk, Kull 2005) parematest traditsioonidest.

Taimeatlase projekti praegune veebileht https://ottluuk.github.io/atlas/ popup: yes on ajutine tööversioon, kuni 2018. aastal valmib KIK toetusel (projekt 12991, Eesti taimede uue levikuatlase teine etapp) Eesti taimede e-atlas. Atlase andmestikku säilitatakse ja arendatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi töökeskkonnas PlutoF.

Uut taimeatlast koostab pärandkoosluste kaitse ühing koostöös Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanikute ja herbaariumiga alates 2014. aastast. Taimeatlase toimkonda kuuluvad Toomas Kukk (projektijuht), Thea Kull, Ott Luuk, Meeli Mesipuu ja Peedu Saar.

Välitööd toimusid 2015–2016 KIK rahalisel toetusel. Palgalisi välitöölisi osales ligi 60 ning välitööpäevi tehti kokku ligi 1600. Taimeatlase infolistis on 1. detsembri seisuga 111 isikut. Vähemalt ühe taksoni leiukoha on atlase andmestikku lisanud 142 isikut, rohkem kui tuhat vaatlust 67 ning rohkem kui 10 000 vaatlust 25 botaanikut. Väiksemas mahus on kavas välitöid jätkata ka 2017. aastal.

Atlase koostamine koosneb kolmest põhietapist: 1) välitööd koos leiuandmete sisestamise ja esmase kontrollimisega; 2) senise andmestiku (varasemad inventuurid, seired, andmebaasid, herbaariumid jms) ja uutel välitöödel kogutud materjali läbitöötamine, koondamine ja kontrollimine; 3) atlase vormistamine ja kättesaadavaks tegemine internetis ning paberraamatuna. Praegu oleme lõpetanud esimese etapi ning alustanud varasema teabe koostamist ja herbaariumi määramist.

Atlas 2005
Eesti taimede levikuatlas 2005