MAAILM SELJAKOTIS. 100 aastat loodusteaduslikke ekspeditsioone
Tartu loodusteadlaste avastused
Liigirikkus meie planeedil on elu alus. Hinnanguliselt peaks praegu elama Maal umbes 10 miljonit liiki, kuigi paljude teadlaste arvates on see arv veelgi suurem. Kirjeldatud on neist aga vaid viiendik, seega suurem osa on inimesele veel tundmatud. Liikide kadumine Maal on tohutult kiirenenud, põhjuseks inimese arvukuse plahvatuslik kasv ja inimtegevuse mõju looduskeskkonnale.
Alates 1919. aastast on Tartu loodusteadlased avastanud, kogunud ja esmakordselt kirjeldanud ligi 900 uut liiki. See on märkimisväärne teaduslik panus, arvestades Eesti teadlaskonna väiksust ja uurimistöö piiratud rahastamisvõimalusi.
Mis on tüüpeksemplar?
Tüüpeksemplar on originaalisend, mille põhjal kirjeldatakse uut liiki ja millega seotakse selle liigi teaduslik nimi. Liigi nimes on kohustuslikud elemendid: perekonna nimi, liigi epiteet, esmakirjeldaja nimi ja kirjeldamise aasta. Tüüpeksemplarid peavad säilima pikaajaliselt ning olema kättesaadavad uurijatele. Üldjuhul hoitakse tüüpeksemplare muuseumites. Alati ei ole vaja tüüpmaterjalina säilitada tervet isendit – mõnikord võib piirduda ka vähemaga, nagu näiteks suled, karvad, veri. Eriti haruldaste ning hävimisohus liikide kirjeldamisel saab tüüpeksemplari loodusesse alles jätta ja piirduda pildimaterjali, mõõdistuste või koeproovidega.
Tartu loodusteadlaste avastused
Uuri, missugused on Tartu teadlaste avastatud uued liigid paleontoloogia, zooloogia, botaanika ja mükoloogia valdkonnas ning kes, kus ja millal on need kogunud ning esmakirjeldanud. Pidevalt täienev loodusteaduslik andmekogu PlutoF on tervikuna kättesaadav plutof.ut.ee. Paleontoloogia eksemplarid on võetud Eesti geokogude portaalist www.geokogud.info ning peegeldavad 2018. aasta lõpu seisu.
Kaardid: