Mis on eElurikkus?
Missioon
Elurikkuse andmeportaali missiooniks on teha Eestis esinevate liikide info ühest kohast leitavaks ja allalaetavaks.
Mis on eElurikkus?
eElurikkus on Eesti elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse andmeportaal. Selle kaudu tehakse kõigile soovijatele kättesaadavaks Eesti liikide leiud, sh. teaduskogudes ja biopankades talletatud eksemplarid ning proovid, DNA põhised ja inimese poolt tehtud liikide vaatlused, uurimistööde andmed ning muu liikidega seotud info. eElurikkuse andmeressursi moodustavad avaandmetena kättesaadavad andmebaasid. Valdavalt on tegemist andmebaasidega mida hallatakse platvormil PlutoF (plutof.ut.ee) aga näiteks ka Keskkonnaministeeriumi EELIS vaatluste andmebaas. Nende andmebaaside omanikeks on teadlased, harrastusuurijad, riiklikud ja teadusasutused. Kui sa soovid oma või sinu asutuse andmeid eElurikkuse portaalis näha siis võta meiega ühendust info@elurikkus.ut.ee
Milline on avalike andmete kasutuspoliitika?
eElurikkuse portaalis kuvatavad andmed on valdavalt vabalt allalaetavad ja kasutatavad. Täpseid kasutuslitsentse saab vaadata menüüst Andmeressursid, sest andmebaasidel võivad olla veidi erinevad litsentsid. Andmete kasutamine analüüsideks vm otstarbeks on vaba, aga eeldab neile viitamist.
Lehel kuvatud multimeediafailide (pildid, helid ja videod) õigused kuuluvad faili omanikule ja/või autoritele.
Lühike ülevaade portaali arengust
Elurikkuse andmeportaali algus langeb 2001.a. sügisesse. Tollase Zooloogia ja Botaanika Instituudi (Eesti Maaülikool) töötajad Urmas Kõljalg ja Aavo Kuslapuu lõid siis esimese relatsioonilise andmebaasi. Selle eesmärgiks oli hallata teaduskogudes talletatud elusaid ja prepareeritud eksemplaride andmeid, sh. geenijärjestused ning siduda need seente ja taimejuurte vahelise kooselu, so. mükoriisa andmestikuga. Sama aasta lõpus ühines arendusmeeskonnaga Tartu Ülikooli geenitehnoloogia üliõpilane Kessy Abarenkov. Teksti lõpus on andmebaasi tabelite joonis aastast 2003. Algselt oli peamiselt tegemist teadlaste rahvusvahelise kogukonna UNITE globaalse andmestikuga, millest Eestiga seotud andmestik moodustas väikese osa. Aastatel 2003-2004 liikus arendustöö Tartu Ülikooli kus taastatud loodusmuuseumi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi juures hakkas arenema andmehalduse alane teadustöö. Aastaks 2006 kasutasid sama andmehalduse platvormi juba mitmed Eesti teaduskogud ja töörühmad. Seetõttu kasvas andmebaasides kiiresti Eestist leitud liikide info hulk ja tekkis reaalne võimalus avada Eesti liikide andmeportaal. Lisaks eelnimetatud kolmele liitus arendustööga Ivar Puura. Tema initsiatiivil algatati 2007.a. projekt publikatsioonides esinevate Eesti liikide info digitaliseerimiseks. Selles töös osalesid paljud Eesti taksonoomid ja 2008.a. oli andmebaasides piisavalt palju infot, et avada avalik eElurikkuse portaal. Oluline panus portaali vaatluste osa arenemisel oli ornitoloogidel, kes Margus Otsa juhtimisel hakkasid portaali kasutama enda igapäevases töös. Andmeportaali üks esimesi versioone on näha joonisel 2 ning joonistel 3, 4 ja 5 on näha kuidas sama liigi infolehed on ajas täienenud.2018.a. tähistati seega elurikkuse andmeportaali kümnendat aastapäeva ja sellega seoses avati täiesti uuel, nn. Atlas of Living Australia tarkvaral põhinev portaal. Uue portaali arendas välja PlutoF platvormi töörühm (plutof.ut.ee/team). Andmeportaali uut versiooni rahastas Haridus- ja teadusministeerium läbi Eesti teaduse taristu teekaardi objekti NATARC (natarc.ut.ee).
PlutoF tabelite struktuur aastast 2003
Hariliku päevakoera (Arctia caja) liigileht
