Nature Observation Minimarathon

VAATLUSALA

Kuidas vaatlusala valida?
Soovitame ala märkimisel juhinduda maastikus leiduvatest piiridest nagu teed, oja, kraav, metsaserv jm. Need teevad looduses vaatlusala üles leidmise ja seal liikumise lihtsamaks. Alale võib jääda ka mitmeid erinevat tüüpi elukohti - mets, niit, jõgi jne, siis on võimalik rohkem erinevaid liike kohata.

Kui tegemist on eramaaga, tuleb omanikuga eelnevalt läbi rääkida, kas ta lubab enda maal loodusvaatlusi teha. Loodusvaatluste maraton kasutab BioBlitzi formaati, mis näeb ette, et vaatlusala on hiljem ka andmeportaalis näha.

Kui suur peab vaatlusala olema?
Vaatlusala minimaalne ega maksimaalne suurus ei ole piiritletud. Oluline on ala piiritlemisel meeles pidada, et arvesse lähevad ainult eelregistreeritud alal tehtud vaatlused. Mida rohkem erinevat tüüpi elukohti (veekogu, niit, mets jne) alale jääb, seda rohkem erinevaid liike on võimalik kohata.

Kes võivad loodusvaatluste minimaratoni korraldada?
Oluline on määrata vaatlusala vastutav isik, eelistatult õpetaja, kelle ülesanneteks on leida sobiv vaatluspiirkond, registreerida vaatlusala, anda korraldajatele vaatlusala kohta infot ja teada, kuidas vaatlustulemusi edastada.

VAATLEMINE

Kuidas vaatlusalal vaatlemist korraldada?
Allpool on kirjeldatud mõned võimalused, kuidas maratonialal tööd korraldada.

a) Võimalik on seada üles staap (kogunemiskoht), kuhu õpilased tulevad enda vaatlusnimekirjade ning fotodega (nutitelefon, nutitahvel, digikaamera vms), mis nad on sellel vaatlusalal teinud. Koos õpetaja(te), vaatlusjuhtide ja/või ekspertidega saab liigid tuvastada ja andmebaasi talletada.

b) Kui õpetajaid, vaatlusjuhte ja eksperte jagub, võib korraldada vaatlusretki. Nii on õpilastel võimalus märgata elusloodust, mis neil omapäi võib-olla märkamata jääks. Loomulikult võib ka ise mõelda mõne huvitava lahenduse.

Klassiga vaatlema minnes võib vaatlused üles kirjutada üks õpilane (nii jääb ära andmete duplitseerimine, kui näiteks üht linnuvaatlust mitu õpilast korraga üles märgivad). Soovitame kirjutajad ära jagada vastavalt elustikugruppidele (linnud, putukad, kahepaiksed jne) - üks õpilane oaneb kirja taimed, teine linnud jne.

Kas vaatlusalal peavad vaatlused toimuma kogu 24 tunni jooksul?
Iga osaleja saab ise otsustada, millal täpselt vaatlusi teha. Oluline on, et vaatlused jääksid maratoni toimumise aja (24 tunni) sisse. Võib näiteks päeval ja/või õhtul tegutseda, öösel puhata ning näiteks hommikul ja ennelõunal uuesti vaadelda. Kui huvi ja võimalusi on rohkem, võib loomulikult ka kogu 24 tunni jooksul tegutseda.

Kas vaatlema peab kõiki elustikugruppe (loomad, linnud, taimed, putukad jne)?
Oluline on teha maratoni toimumise ajal võimalikult palju vaatlusi. Võib piirduda ainult taimede või lindude vaatlemisega, kuid väga põnev on avastada ka uusi putuka- ja samblaliike, kahepaikseid, kalasid jt.

Kas kõige tavalisemaid liike võib ka vaadelda?
Jah, võib ikka. Täna laialt levinud liigid võivad aja möödudes haruldaseks muutuda. Lisaks on ühes kohas laialt levinud liik mõnes teises kohas väga haruldane. Tavalisemad liigid võiks kirja panna ka seetõttu, et mida rohkem erinevaid liike vaatlusalal kirja pannakse, seda parem, kuna maratoni formaat näeb ette, et kindlas paigas ja ajavahemikul tuvastatakse nii palju looma-, taime- ja seeneliike, kui on võimalik ja jõukohane. Kõik vaatlused on oodatud.

Kas võib teatada ka liikidest, keda ei oska määrata? Saata nendest foto või videosalvestus?
Ootame eelkõige määratud liike (kuna ürituse üks eesmärke on muuhulgas, et õpilased õpiksid liike määrama), aga võib saata ka üksikuid vaatlusi, mis on määratud ainult organismirühma nimetusega (seened, taimed, linnud jne). Sellisel juhul palume vaatlusele kindlasti lisada foto, video- või helisalvestus.

Kas liigi nägemine on oluline või piisab ka tegevusjälgede (nt ekskremendid) nägemisest?
Piisab ka tegevusjälgede nägemisest. Vaatluse sisestamisel peaks tegevusjälgede foto ka lisama.

Kas fotol peavad koordinaadid küljes olema?
Kui võimalik, siis on soovituslik kaameral GPS ja mobiilne andmeside sisse lülitada.

Kui kaua saab maratoni käigus tehtud vaatlustest teada anda?
Vaatlusmaratoni käigus tehtud vaatlusi ootame pärast maratoni lõppemist veel 7 päeva.

VAATLUSTE SISESTAMINE / EDASTAMINE

Kuidas vaatlustest teada anda?
Kõige lihtsam on vaatlusi sisestada telefonis rakendusega PlutoF GO või veebipõhise tööriista Legulus abil (trüki brauseri aadressireale legulus.tools). Andmehaldusplatvormi PlutoF kasutajaks saab registreeruda iga vähemalt 13-aastane isik. Küsimuste tekkimisel kirjuta support@plutof.ee.

Kes saavad vaatlusi sisestada?
Kõik PlutoF platvormi kasutajad. PlutoF = Legulus = PlutoF GO (kõigis sama kasutaja). Kui kasutad mõnda nendest, siis ei ole vaja uut kasutajanime registreerida. Vaatluste sisestaja saab ka kaasvaatlejaid lisada.

Kus sisestatud vaatlusi näha saab?
Uued sisestatud andmed tulevad Elurikkuse andmeportaalis nähtavaks iga tunni järel, mis võimaldab neid peaaegu reaalajas jälgida. Nähtavad on iga vaatlusala vaatlusandmed.

Kuidas tehtud vaatluseid parandada saab?
Vaatluste sisestaja saab kõiki vaatlusi ka hiljem parandada ja täiendada, kasutades PlutoF töölauda aadressil plutof.ee.

Kas PlutoF GO ja Leguluse tööriistaga võib ka muul ajal vaatlusi sisestada?
Jah, need on loodusvaatluste sisestamise tööriistad, mida võib kasutada kogu aeg. Kõik PlutoF GO või Legulusega tehtud vaatlused, mis vastavad korrektse loodusvaatluse nõuetele, jõuavad Elurikkuse andmeportaali. Oluline on jälgida, et (mini)maratoni välisel ajal ei sisestaks vaatlusi loodusvaatluste maratoni projekti alt.

Mis on PlutoF?
PlutoF on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia poolt loodud ja arendatav elurikkuse andmehalduse platvorm. Selle abil saavad kasutajad luua ja hallata oma andmebaase, mis sisaldavad infot vaatluste, kollektsioonide eksemplaride, kirjanduse jm kohta.

Mis on Legulus?
Legulus on PlutoF-i töölaua ülimalt lihtsustatud alternatiiv. PlutoF ja Legulus on justkui ühe ja sama infosüsteemi “uksed”. Leguluse abil saab vaatluste ja kollektsiooni eksemplaride andmeid sisestada, kuid mitte muuta. Legulus töötab internetibrauseri põhiliselt, eraldi rakendust selle kasutamiseks installima ei pea. Kuna PlutoF ja Legulus töötavad sama infosüsteemi peal, saab mõlemat kasutada ühe ja sama kasutajatunnusega. Kui oled juba PlutoFi kasutaja, saad sama tunnusega kasutada Legulust ja vastupidi.

Mis on eElurikkus?
eElurikkus on Eesti elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse andmeportaal. Selle kaudu tehakse kõigile soovijatele kättesaadavaks Eesti liikide leiud, sh. teaduskogudes ja biopankades talletatud eksemplarid ning proovid, DNA põhised ja inimese poolt tehtud liikide vaatlused, uurimistööde andmed ning muu liikidega seotud info. eElurikkuse andmeressursi moodustavad avaandmetena kättesaadavad andmebaasid. Valdavalt on tegemist andmebaasidega mida hallatakse platvormil PlutoF (plutof.ut.ee) aga näiteks ka Keskkonnaministeeriumi EELIS vaatluste andmebaas. Nende andmebaaside omanikeks on teadlased, harrastusuurijad, riiklikud ja teadusasutused.