eElurikkus

VAATLUSALA

Kuidas vaatlusala valida?
Soovitame ala märkimisel juhinduda maastikus leiduvatest piiridest nagu teed, oja, kraav, metsaserv jm. Need teevad looduses vaatlusala üles leidmise ja seal liikumise lihtsamaks. Alale võib jääda ka mitmeid erinevat tüüpi elukohti - mets, niit, jõgi jne, siis on võimalik rohkem erinevaid liike kohata.

Kui tegemist on eramaaga, tuleb omanikuga eelnevalt läbi rääkida, kas ta lubab enda maal loodusvaatlusi teha. Loodusvaatluste maraton kasutab BioBlitzi formaati, mis näeb ette, et vaatlusalal on hiljem ka andmeportaalis näha.

Kui suur peab vaatlusala olema?
Vaatlusala minimaalne ega maksimaalne suurus ei ole piiritletud. Oluline on ala piiritlemisel meeles pidada, et arvesse lähevad ainult eelregistreeritud alal tehtud vaatlused. Mida rohkem erinevat tüüpi elukohti (veekogu, niit, mets jne) alale jääb, seda rohkem erinevaid liike on võimalik kohata.

Kui teen vaatlusi oma aias, kas pean ikkagi vaatlusala enne registreerima?
Kui soovite, et vaatlused läheksid Loodusvaatluste maratoni arvestuses kirja, siis peate oma vaatlusalast korraldajatele eelnevalt teada andma.

Kes võivad vaatlusmaratoni korraldada?
Vaatlusmaratoni võib korraldada iga loodushuviline. Oluline on määrata vaatlusala vastutav isik, kelle ülesanneteks on leida sobiv vaatluspiirkond, anda korraldajatele vaatlusala kohta infot ja teada, kuidas vaatlustulemusi edastada.

VAATLEMINE

Kuidas vaatlusmaratonist osa võtta?
Leia endale registreeritud vaatlusalade seast meelepärane avalik vaatlusala, tutvu osalemistingimustega. Eelnevalt on soovitav läbi lugeda vaatlusel osaleja juhend.

Kuidas vaatlusalal vaatlemist korraldada?
Vaatlustegevuse läbi viimise vorm sõltub sellest, millise vaatlusvõimaluste kategooriaga on maratoniala. Allpool on kirjeldatud mõned võimalused, kuidas maratonialal tööd korraldada.

a) Võimalik on seada üles statsionaarne staap ja võtta vastu inimesi, kes enda vaatlusnimekirjade ning fotodega (nutitelefon, nutitahvel, digikaamera vms) vaatlusalal on vaatlusi teinud. Koos vaatlusjuhtide ja/või ekspertidega saab liigid tuvastada ja andmebaasi talletada.

b) Kui vaatlusjuhte ja eksperte jagub, võib kindlatel aegadel korraldada vaatlusretki, näiteks iga täistund, iga paari tunni järel või muu enda valitud rütmi järgi. Nii on ka vaatlusjuhtidel huvitavam ning vaatlejatel on võimalus märgata elusloodust, mis neil omapäi võib-olla märkamata jääks. Loomulikult võib ka ise mõelda mõne huvitava lahenduse.

Grupiga vaatlema minnes võib vaatlused üles kirjutada vaatlusjuht või külalisekspert. Nii jääb ära andmete duplitseerimine, kui näiteks üht linnuvaatlust mitu inimest korraga üles märgivad. Võib ka jagada, et igaüks saab mõne vaatluse kirja panna või jagada kirjutajad ära vastavalt elustikugruppidele (linnud, putukad, kahepaiksed jne).

Kas vaatlusalal peavad vaatlused toimuma kogu 24 tunni jooksul?
Iga osaleja saab ise otsustada, millal täpselt vaatlusi teha. Oluline on, et vaatlused jääksid maratoni toimumise aja (24 tunni) sisse. Võib näiteks päeval ja/või õhtul tegutseda, öösel puhata ning näiteks hommikul ja ennelõunal uuesti vaadelda. Kui huvi ja võimalusi on rohkem, võib loomulikult ka kogu 24 tunni jooksul tegutseda.

Kas vaatlema peab kõiki elustikugruppe (loomad, linnud, taimed, putukad jne)?
Oluline on teha maratoni toimumise ajal võimalikult palju vaatlusi. Võib piirduda ainult taimede või lindude vaatlemisega, kuid väga põnev on avastada ka uusi putuka- ja samblaliike, kahepaikseid, kalasid jt.

Kas kõige tavalisemaid liike võib ka vaadelda?
Jah, võib ikka. Täna laialt levinud liigid võivad aja möödudes haruldaseks muutuda. Lisaks on ühes kohas laialt levinud liik mõnes teises kohas väga haruldane. Tavalisemad liigid võiks kirja panna ka seetõttu, et mida rohkem erinevaid liike vaatlusalal kirja pannakse, seda parem, kuna maratoni formaat näeb ette, et kindlas paigas ja ajavahemikul tuvastatakse nii palju looma-, taime- ja seeneliike, kui on võimalik ja jõukohane. Kõik vaatlused on oodatud.

Kas võib teatada ka liikidest, keda ei oska määrata? Saata nendest foto või videosalvestus?
Võib saata ka vaatlusi, mis on määratud ainult organismirühma nimetusega (seened, taimed, linnud jne). Sellisel juhul palume vaatlusele kindlasti lisada foto, video- või helisalvestus.

Kas liigi nägemine on oluline või piisab ka tegevusjälgede (nt ekskremendid) nägemisest?
Piisab ka tegevusjälgede nägemisest. Vaatluse sisestamisel peaks tegevusjälgede foto ka lisama.

Kas fotol peavad koordinaadid küljes olema?
Kui võimalik, siis on soovituslik kaameral GPS ja mobiilne andmeside sisse lülitada.

Avalikul vaatlusalal võivad inimesed sama taime või mõne muu liigi vaatlusest mitu korda teada anda.
See on kõikide vaatlusplatvormide puhul paratamatu, et hiljem pole võimalik kindlaks teha, kas kõik vaatlesid täpselt sama objekti.

Kui kaua saab maratoni käigus tehtud vaatlustest teada anda?
Vaatlusmaratoni käigus tehtud vaatlusi ootame pärast maratoni lõppemist veel 7 päeva.

VAATLUSTE SISESTAMINE / EDASTAMINE

Kuidas vaatlustest teada anda?
Kõige lihtsam on vaatlusi sisestada PlutoF Go nimelise nutirakenduse abil. Kui sa pole varem PlutoF Go rakendust kasutanud, siis saad seal teha ka endale kasutajanime ja seejärel vaatlusandmed sisestada. Küsimuste tekkimisel kirjuta support@plutof.ee.

Kes saavad vaatlusi sisestada?
Kõik PlutoF platvormi kasutajad. PlutoF = Legulus = PlutoF GO (kõigis sama kasutaja). Kui kasutad mõnda nendest, siis ei ole vaja uut kasutajanime registreerida. Vaatluste sisestaja saab ka kaasvaatlejaid lisada eeldusel, et kaasvaatlejad on PlutoFi registreeritud kasutajad.

Kus sisestatud vaatlusi näha saab?
Uued sisestatud andmed tulevad Elurikkuse andmeportaalis nähtavaks iga tunni järel, mis võimaldab neid peaaegu reaalajas jälgida nii üldiselt kui ka ainult Loodusvaatluste maratoni kontekstis. Nähtavad on iga vaatlusala vaatlusandmed.

Kuidas tehtud vaatluseid parandada saab?
Vaatluste sisestaja saab kõiki vaatlusi ka hiljem parandada ja täiendada, kasutades PlutoF töölauda aadressil plutof.ut.ee.

Kas PlutoF Go rakendusega võib ka muul ajal vaatlusi sisestada?
Jah, PlutoF Go on loodusvaatluste sisestamise tööriist, mida võib kasutada kogu aeg. Kõik PlutoF Go-ga tehtud vaatlused, mis vastavad korrektse loodusvaatluse nõuetele, jõuavad Elurikkuse andmeportaali. Oluline on jälgida, et maratoni välisel ajal ei sisestaks vaatlusi Loodusvaatluste maratoni projekti alt.

Mis on PlutoF?
PlutoF on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia poolt loodud ja arendatav elurikkuse andmehalduse platvorm. Selle abil saavad kasutajad luua ja hallata oma andmebaase, mis sisaldavad infot vaatluste, kollektsioonide eksemplaride, kirjanduse jm kohta.

Mis on Legulus?
Legulus on PlutoF-i töölaua ülimalt lihtsustatud alternatiiv, mida hetkel edasi ei arendata, aga mis on endiselt kättesaadav. PlutoF ja Legulus on justkui ühe ja sama infosüsteemi “uksed”. Leguluse abil saab vaatluste ja kollektsiooni eksemplaride andmeid sisestada, kuid mitte muuta. Legulus töötab internetibrauseri põhiliselt, eraldi rakendust selle kasutamiseks installima ei pea. Kuna PlutoF ja Legulus töötavad sama infosüsteemi peal, saab mõlemat kasutada ühe ja sama kasutajatunnusega. Kui oled juba PlutoFi kasutaja, saad sama tunnusega kasutada Legulust ja vastupidi.

Mis on eElurikkus?
eElurikkus on Eesti elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse andmeportaal. Selle kaudu tehakse kõigile soovijatele kättesaadavaks Eesti liikide leiud, sh. teaduskogudes ja biopankades talletatud eksemplarid ning proovid, DNA põhised ja inimese poolt tehtud liikide vaatlused, uurimistööde andmed ning muu liikidega seotud info. eElurikkuse andmeressursi moodustavad avaandmetena kättesaadavad andmebaasid. Valdavalt on tegemist andmebaasidega mida hallatakse platvormil PlutoF (plutof.ut.ee) aga näiteks ka Keskkonnaministeeriumi EELIS vaatluste andmebaas. Nende andmebaaside omanikeks on teadlased, harrastusuurijad, riiklikud ja teadusasutused.