eElurikkus | Liigi määramine

Lehekülje lõpus on info ka erinevate Facebooki gruppide kohta, kust määramisel abi saab küsida. Maratoni ajal aitavad fotode ja videote järgi määranguid täpsustada ka Elurikkuse andmeportaali liigispetsialistid.

Taimed

Parim aeg taimede määramiseks on siis, kui hommikune kaste on jõudnud ära kuivada. Keskpäevaks on ka enamus õitsvate taimede õisi avanenud.
Puittaimede määramisel vaata lehti sama puu mitmelt oksalt, kuna nii mõnegi liigi lehe kuju sõltub võrse vanusest. Okaspuid on hea määrata käbide järgi. Pane tähele ka puu võra kuju ja koore struktuuri.

Määramisel pane tähele!

Lehe kuju ja värv, lehtede paiknemine varrel.
Õi(t)e paiknemine, õisiku kuju.
Kas lehel ja varrel on karvakesed?
Viljad, seemned (kui on)
Varre kuju (kandiline või ümmargune).
Püüa nii õied, lehed kui vars pildile saada, vajadusel tee pilte mitme nurga alt.

Abivahendid: luup, binokulaarid.

Abiks määramisel:
Toomas Kukk 2013. Eesti taimede kukeaabits. Varrak, Tallinn.
Heljo Krall jt 2010. Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto, Tartu.
Seppo Vuokko, Jorma Peiponen 2009. Põhjamaa taimed.
Tänapäev, Tallinn. 
Olev Henno 1995. Puude ja põõsaste välimääraja. Forest, Tallinn.
Nutirakendus Flora Incognita (Android, iOS)

Linnud

Eestis on kohatud ligi 400 linnuliiki. Kas teadsid, et ka koduaias võid aasta jooksul näha kuni 100 erinevat linnuliiki? Kevade ja suve varahommikutel on võimalik kohata palju erinevaid linde. Sel ajal kuuleb ka erinevate lindude laulu kõige paremini.

Määramisel pane tähele!

Suurus.
Eritunnused peapiirkonnas, tiibadel, noka kuju ja värv.
Kehakuju ja -hoiak.
Lennupilt, liikumine maapinnal.
Sulestiku värvus, jalgade pikkus ja värv, saba pikkus ja hoiak.
Laul ja häälitsused.

Abivahendid: binokkel, vaatlustoru või teleobjektiiviga fotokaamera.

Abiks määramisel:
Lars Svensson 2015. Linnumääraja: Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja. Varrak, Tallinn.
Lars Jonsson 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
Kuula linnuhääli loodusheli.ee.
Soovitusi leiad ka Eesti Ornitoloogiaühingu veebilehelt.

Putukad

Eestis on kindlaks tehtud enam kui 11 000 putukaliigi esinemine, tegelik liikide arv võib ulatuda aga kuni 20 000.

Määramisel pane tähele!

Jalgade arv.
Iseloomulik hääl.
Tiibade arv, suurus ja kuju, värvus.
Liikumise viis.
Tundlad, tundlate pikkus.
Mis aastaajal ja kus liiki kohtad.
Väikseid putukaid pildista piisavalt lähedalt, et määramiseks vajalikud detailid näha oleks. Liblikaid pildista sellise nurga alt, et tiibade alapool oleks nähtav.

Abivahendid: kahv, luup, luubikarp, ööpüügivahendid.

Abiks määramisel:
Erkki Õunap, Urmas Tartes 2014. Eesti päevaliblikad. Varrak, Tallinn.
Michael Chinery 2005. Euroopa putukad. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
George C. McGavin 2005. Putukad ja ämblikud: käsiraamat. Varrak, Tallinn.
Ermer Merivee, Hans Remm 1976. Mardikate määraja.Valgus, Tallinn.
Jaan Viidalepp, Hans Remm 1996. Eesti liblikate määraja. Valgus, Tallinn.
Kuula putukate hääli loodusheli.ee.
Internetis liblikad.loodus.ee.

Imetajad

Imetajad varjavad end inimeste eest rohkem kui linnud ning neid on keeruline näha. Paljud imetajad on öise eluviisiga. Õnneks saab imetajaid määrata ka jälgede, väljaheidete, häälitsuste ja pesa järgi. Nahkhiiri saab määrata ultraheli-detektori salvestiste järgi.

Määramisel pane tähele!

Elupaik (mets, raba, niit vm).
Kõrvade kuju ja asukoht.
Kehakuju ja suurus.
Saba ja sarved.
Pea ja koonu kuju.
Liikumisviis.
Püüa jääda loomadele võimalikult nähtamatuks. Jälgede pildistamisel tasub nende
kõrvale asetada münt või tikutops, mis annavad aimu jälje suurusest.

Abivahendid: binokkel, luup, ultraheli-detektor.

Abiks määramisel:
Jaanus Remm jt 2017. Eesti imetajad: liikide tundmaõppimise teejuht. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu. Leitav dspace.ut.ee/handle/10062/45978.
David W. MacDonald, Priscilla Barrett 2002. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
Eesti Terioloogia Seltsi õppematerjalid. terio.ee/index.php
Kuula hääli loodusheli.ee.

Kalad

Kalasid pole kõige lihtsam vaadelda. Mõnikord õnnestub mõne selgeveelise veekogu põhjas särge või ahvenat näha, kuid enamasti puutume kaladega kokku siis, kui nad on juba õnge otsas või võrgus. Eesti veekogudes leidub kokku üle 70 liigi kalasid.

Määramisel pane tähele!

Leiukoht (voolu- või seisuveekogu, meri).
Värvus ja eritunnused (laigud, vöödid, tähnid jm).
Suurus.
Uimede kuju, nahk/soomused.
Kehakuju (piklik, lai, lame vms).
Lõpusekaaned, suu, poised, silmad.

Abivahendid: kahv, kummikud.

Abiks määramisel:
Tiit Hunt 2015. Väike kalaraamat: Eesti 40 tuntud ja vähem tuntud kala.Hea Lugu, Tallinn.
Tiit Hunt 2012. Eesti kalad. Varrak, Tallinn.
Peter J. Miller, Michael J. Loates 2006. Euroopa kalad. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
Ervin Pihu, Aleksei Turovski 2001. Eesti mageveekalad. Tallinn.
Nutirakendus „Eesti kalad“
Rakendus KalaAju

Kahepaiksed ja roomajad

Parim aeg kahepaikseid vaadelda on sigimise ajal,
siis on neid palju ühes kohas koos ja lihtsam on erinevaid tunnuseid märgata. Soojal ajal saab kahepaikseid üksteisest eristada ka häälitsuste järgi. Kõik kahepaiksed ja roomajad on Eestis looduskaitse all. Isendeid ei tohi leiukohast kaasa võtta ega muul viisil kahjustada.

Määramisel pane tähele!

Elupaik.
Jalad või ei.
Kehakuju (ümar, sale, usjas).
Häälitsemine.
Nahk, üla- ja alapoole värv, muster.
Liikumisviis (jalgadel või roomates).

Abivahendid: kahv, klaaspurk.

Abiks määramisel:
Lars Christian Arados jt 2010. Eesti kahepaiksete välimääraja. Tallinn.
Edwin Nicholas Arnold 2004. Euroopa kahepaiksed ja roomajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
Konnahääled loodusheli.ee.
Internetis roomajad.loodus.ee.

Seened

Seeni võib leida nii maapinnalt kui puudelt. Kuigi paljud inimesed arvavad, et õige seeneaeg on suvel ja sügisel, siis tegelikult võib erinevaid seeni leida aasta ringi.

Määramisel pane tähele!

Kübara kuju, värvus, alakülg, servad.
Jala kuju, värvus, lisatunnused (nt rõngas).
Mis aastaajal ja kus liiki kohtad.
Tee foto ka kübara alumisest küljest, paljude seente määramisel on seal väga olulised tunnused peidus.

Abivahend: luup.

Abiks määramisel:
Kuulo Kalamees, Vello Liiv 2007. 100 Eesti söögiseent. Seenestaja taskuraamat. Eesti Loodusfoto, Tartu.
Sulev Järve 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn.
Kuulo Kalamees, Vello Liiv 2005. 400 Eesti seent. Seenestaja taskuraamat. Eesti Loodusfoto, Tartu.
Internetis seened.loodus.ee.

Samblad

Esmapilgul võib tunduda, et roheline samblavaip koosneb ühest ainsast liigist, kuid lähemal uurimisel võib selguda midagi muud. Eestis leidub peaaegu 600 liiki samblaid.

Määramisel pane tähele!

Kasvukoht (märg, kuiv, parasniiske).
Võsu asend, harunemine, tipp.
Lehtede kuju ja paiknemine võsul.

Abivahend: luup.

Abiks määramisel:
Aino Kalda jt 2004. Väike sammalde ja samblike raamat. Avita, Tallinn.
Nele Ingerpuu, Kai Vellak 1998. Eesti sammalde määraja. Eesti Loodusfoto, Tartu.
Internetis samblad.loodus.ee.

Samblikud

Määramisel pane tähele!

Millel kasvab (puul, kivil, maapinnal)
Talluse kuju ja suurus (liibunud, rippuv, jm.)
Talluse värv
Viljakehade, soreedide või isiidide esinemine
Muud tunnused (karvakesed jm.)
Suurte samblike puhul tee foto sambliku nii üla- kui ka alaküljest, sest mõned määramistunnused on sambliku ülaküljel, mõned alaküljel.

Abivahend: luup.

Abiks määramisel:
Tiina Randlane jt 2019. Eesti maapinna suursamblikud. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu.
Tiina Randlane jt 2015. Eesti kividel kasvavad suursamblikud. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu.
Tiina Randlane jt 2011. Eesti puudel kasvavad suursamblikud. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu.
Tiina Randlane jt 2004. Eesti pisisamblikud. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu.
Hans Trass ja Tiina Randlane (toim.). 1994. Eesti suursamblikud.
Internetis: Eesti samblike e-infosüsteem. Määrajad jm info eseis.ut.ee.
Vähetuntud elurikkus. http://esamba.bo.bg.ut.ee/fmi/iwp/cgi?-db=vte-liigid&-loadframes.

Teod

Abiks määramisel:
_Piret Kiristaja jt 2014. Eesti kojaga maismaatigude määraja. Loodusajakiri, Tallinn.

Määramisabi Facebooki gruppides

Loodusvaatluste maraton

Taimed

Linnud

Putukad

Imetajad

Kalad

Kahepaiksed ja roomajad

Seened

Samblad

Samblikud

Teod

Määramisabi Facebooki gruppides