Loodusvaatluste maraton
Loodusvaatluste maraton tõi Eestile kaks uut liiki
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
PRESSITEADE
06.07.2026
Loodusvaatluste maraton tõi Eestile kaks uut liiki
6.–7. juunil Loodusloovusfestivali raames toimunud üheksandal loodusvaatluste maratonil tegid ligi 200 vaatlejat ööpäeva jooksul 10 199 loodusvaatlust ning avastasid Eestile kaks seni registreerimata liiki.
Loodusvaatluste maratonil osales üle 400 loodushuvilise ja -teadlase, kes kaardistasid elurikkust 36 vaatlusalal Eestis ja Poolas. Kokku registreeriti 2683 liiki või liigist kõrgemat taksonit. Kõik vaatlused, välja arvatud range kaitse all olevad liigid, on avalikud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia eElurikkuse andmeportaalis.
Tänavusel maratonil leiti Eestile kaks uut liiki: männioksa koorel elutsev pisike kottseeneliik, kogujaks Ave Suija, ning hanemaltsa ebajahukaste ehk üks oomütseedi liik, kogujaks Tõnu Ploompuu.
Imepisikene kottseen, mis leiti Kaberneeme vaatlusalalt, osutus Tartu Ülikooli mükoloogi Kadri Pärteli mitmepäevase määramise tulemusena liigiks Venturioscypha nigropila. Seeneliik, mis kirjeldati vaid mõni aasta tagasi, kasvab männiokste koorel, sageli segamini vetikatega ning tihti samblike läheduses. Ta on tiksikulaadsete (Helotiales) seltsist s.t. tuntud rohetiksikuga on ta samast seltsist. Seen avastati öisel putukate püügil. Leitud liigi tõendeksemplari talletatakse Tartu Ülikooli loodusmuuseumi fungaariumis.
Hanemaltsa ebajahukaste Peronospora variabilis leiti Nedrema vaatlusalalt. Kuigi teda peeti varem seeneks, kuulub ta tegelikult Oomycota hulka (oomütseedid on üks rühm stramenopiilidest), nad on evolutsiooniliselt lähemal vetikatele kui pärisseentele. Stramenopiilid ei ole ei taimed ega seened, kuigi mõned neist meenutavad üht või teist: ränivetikad ja pruunvetikad fotosünteesivad nagu taimed, aga oomütseedid kasvavad ja moodustavad niidistikku nagu seened. Geneetilised uuringud näitavad, et stramenopiilid moodustavad omaette evolutsioonilise haru eukarüootide seas. Hanemaltsa ebajahukaste on stramenopiil, kuid mitte vetikas — ta kuulub stramenopiilide seenesarnasesse oomütseetide harusse.
Loodusvaatluste maratoni ajaloos on Eestile avastatud nüüd juba neli uut liiki: 2021. a muulukal elav pahklest Fragariocoptes setiger, 2022. a seenesääse liik Mycomya denmax ja 2026. a seen Venturioscypha nigropila ja oomütseet Peronospora variabilis.
„Loodusvaatluste maraton näitab igal aastal, kui palju on võimalik üheskoos avastada. Tänavused kaks uut liiki kinnitavad, et ka Eestis leidub elurikkust, mis ootab alles avastamist, ning iga vaatlus võib osutuda teaduse jaoks oluliseks,“ ütles loodusvaatluste maratoni vaatlusalade koordinaator Margit Hirv.
Enim liike leiti sel aastal Pärnumaalt Nedrema vaatlusalalt – 846 liiki, mis on loodusvaatluste maratoni ajaloos kõige suurem liikide arv ühelt vaatlusalalt. Järgnesid Harjumaa Kaberneeme vaatlusala 638 liigiga ja Saaremaa Viidumäe vaatlusala 597 liigiga. Individuaalses arvestuses sisestasid andmebaasi kõige rohkem taksoneid Andrus Jair (519), Kaido Nei (501) ja Tõnu Ploompuu (491).
Taimeliikidest vaadeldi kõige enam ojamõõla (63 vaatlust), külmamailast (50) ja mets-harakputke (46). Linnuliikidest märgati enim metsvinti (52 vaatlust) ja musträstast (46).
Maratoni kõrval toimus kevadel ka kolmas loodusvaatluste minimaraton, milles osales üle 1100 õpilase 28 koolist. Õpilased tegid kokku 3002 loodusvaatlust ning registreerisid üle tuhande liigi üle Eesti.
Mitmes koolis käisid minimaratonil abis ka liigieksperdid, kes aitasid määrata taimi, linde, putukaid ja tutvustasid loodusvaatluste tegemist. Vaatluste sisestamiseks kasutati Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia loodud nutirakendust PlutoF GO.
Kõige rohkem minimaratoni vaatlusi tehti Raplamaal Kohilas, kus Kohila Gümnaasiumi õpilased said õpetaja Triinu Tõrv juhendamisel kirja 267 taksonit. Teisele kohale tulid Tallinna 32. Keskkooli õpilased Saaremaa Kõiguste välibaasis, kes õpetaja Helen Orav-Kotta juhtimisel panid kirja 263 liiki. Kolmas oli 181 taksoniga Ida-Virumaa Kohtla-Järve Metsapargi vaatluskoht, kus liike otsisid Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilased õpetaja Krista Piiri eestvõtmisel.
Loodusvaatluste maraton on harrastusteaduse algatus, mis põhineb rahvusvahelisel BioBlitzi formaadil. Selle käigus tuvastatakse loodusteadlaste ja -huviliste koostöös kindlal alal ja kindla ajavahemiku jooksul nii palju eluslooduse liike kui võimalik. Sündmust korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partnerite ja vabatahtlikega üle Eesti ning Euroopas. Maratoni toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Järgmine, kümnes loodusvaatluste maraton toimub 5.–6. juunil 2027. Loodusvaatluste minimaraton leiab aset 3. maist kuni 4. juunini 2027.
Lisateave:
Kaarin Hein
projektijuht
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
tel 5693 2730
Margit Hirv
loodushariduse spetsialist ja loodusvaatluste maratoni vaatlusalade koordinaator
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
tel 5239736
